September ja oktoober...

 Tere jälle!

6 nädalat on möödas sellest, kui minu seiklus algas siin "uues maailmas." Mul on üsna hästi läinud. Kuigi koduigatsus oli alguses päris hull, tunnen ma end siin juba väga koduselt. Saksa keel läheb samuti iga päevaga paremaks ja nii äge on avastada, et saan aru, mida teised räägivad. Tegin septembri alguses veel keeletesti, ning minu saksa keele tase on A2. Hostema andis mulle õpiku, kus saan iseseisvalt õppida saksa keelt ning hiljem oleme harjutused koos üle kontrollinud veel. 

Muidu oleme nädalavahetustel tihti käinud Kölnis vahetuspere sõprade juures. 13.septembril käisime ka viinamarja mägedes matkamas Mayschossis. Ilm oli mega mõnus, aga võibolla natuke liiga palav. Meil oli 30 kraadi sooja septembris. Matk kestis umbes 2 tundi ja lõpuks olime me kõik väga väsinud.

    

Hetkel on Duisburg ja lähedal olevad piirkonnad "punased tsoonid" ehk siin on väga palju covid-19 nakatunuid. Avalikes siseruumides, rongis ja ka koolis peame viiruse pärast maske kandma, ning kui haige oled, siis peab koju jääma. Seetõttu jääb päris palju tunde ära, sest õpetajad on haigeks jäänud vms. Mul on ka paar korda juhtunud, et olen kella 8 kooli läinud ning avastanud, et neli esimest tundi on vabad. See on natuke nõme, sest Eestis oleks see Stuudiumis näha ja ei ole vaja nii vara kooli tulla.  Minu kool siin kasutab Microsoft Teamsi, kus õnneks õpetajad ka teada annavad enamasti, kui tundi pole. Aga minu meelest on Stuudiumi ülesehitus ikkagi parem.

Minu kool on üsna erinev Eesti koolist. Esimene asi, mis mulle silma jäi oli, et koolis pole garderoobi, ehk kõik õpilased peavad oma jopesid ja muid asju kaasas kandma igale poole (ka talvel). Muidugi saab ka kapi rentida, aga see on üsna väike ja seda kasutatakse enamasti raamatute hoidmiseks. Teine üllatav asi oli, et tunnis räägivad õpilased väga palju kaasa, sest osa nende hindest sõltub sellest. Hetkel on koolis ka eksamiperiood. Ehk siin on vanematel klassidel kontrolltööde asemel eksamid, mis kestavad umbes 2-3 tundi ning need on (minu teada) igas õppeaines iga veerandi lõpus. Õnneks pean mina ainult eksameid kaasa tegema inglise keeles, matemaatikas ja saksa keeles. Kolmapäeval (07.10) oligi meil inglise keele suuline eksam, mis oli väga hirmus, aga mul läks see hästi ja sain hindeks "1" (mis on Eesti mõistes "5").

Paar nädalat käisin oma klassi saksa keele tunnis, aga ilmselgelt oli see mulle liiga raske, sest nad analüüsivad hästi palju tekste ja kirjutavad ise kirjandeid jne. (Ja nad analüüsivad paljudes õppeainetes tegelikult, nt inglise keeles, kunstis jne) Seetõttu pakuti mulle 8.klassi ja 6.klassi tunde. 8.klassi tunnis oli palju huvitavam, sest sain paremini aru, aga ei saanud ikkagi kaasa teha teistega. 6.klassis aga teen kõike kaasa ja harjutused ei ole ka nii rasked. Nii, et jään sinna klassi õppeaasta lõpuni ning teen ka kontrolltöid nendega kaasa. Minu koolis on ka põhikoolis tüdrukud ja poisid eraldi klassides, aga gümnaasiumis on juba kõik segamini, aga seegi on ainult paar aastat olnud vist.

Klassikaaslased on mega toredad ja lihtsamad jutud räägin ikka saksa keeles ära nendega, aga enamasti suhtlen inglise keeles, sest nii on kiirem ja lihtsam. Olen ka paar korda mõne klassiõega linna peal jalutamas käinud. Siin müüakse väga palju saiakesi ja need on nii maitsvad!

                                                        

Reedel algas meil 2-nädalane sügisvaheaeg. Olime vahetusperega terve nädalavahetus Münchenis väljasõidul ning seal oli väga huvitav (teen sellest eraldi postituse).
Aga ühel klassiõel, kelle nimi on Nina, on kaks hobust ja olen temaga paar korda nüüd tallis kaasas käinud abis ja natuke ratsutada ka saanud. Tunnen end tõesti nagu oleks kodus kui olin seal, sest mulle väga meeldivad loomad ja hobused ja nendega tegeleda. Loodetavasti saan edasi käia seal. Muidu plaanisime teha vaheajal tema ja paari teise klassikaaslasega filmiõhtu kunagi, aga hetkel on see küsimärgi all viiruse pärast :/

2 nädalat tagasi sai mul kuu aega oldud Saksas ja selle puhul küpsetas hostõde Annamaria mulle koogi. Olen nüüd hostõdedega ja hostemaga palju küpsetanud koos, tegime amerikaneri küpsiseid. Üsna võised ja magusad, aga väga head.

Proovin lähipäevil ka kirjutada täpsemalt Müncheni reisist, aga nüüd pean ma sööma minema.

Ciao!